Impordi kaubaarve: tollile kohustuslikud andmed

Kaubaarve on dokument, mille väljastab müüja, tehas või Hiina kaubandusettevõte ostja nimele pärast müügi sõlmimist ja kauba lähetamist. Erinevalt proforma arvest kajastab see tegelikku tehingut: sellel on lõplikud kogused ja hinnad, mitte hinnang.

Euroopa Liitu saabumisel lisab deklarant, importija ise või tema ekspedeerija, selle dokumendi ühtsele haldusdokumendile (DAU) esitatavale tollideklaratsioonile. Tolliasutused kasutavad seda kauba laadi, deklareeritud päritolu ja eelkõige väärtuse kontrollimiseks, mille põhjal arvutatakse tollimaks ja impordikäibemaks.

Lisaks käibemaksuõiguses igale arvele nõutavatele üldandmetele (müüja ja ostja täielik identiteet, arve number ja kuupäev, tehingu kirjeldus) peab Euroopa Liidus tollivormistuseks mõeldud arve sisaldama täiendavaid, rahvusvahelisele kaubandusele omaseid andmeid. Toote ebamäärane kirjeldus, näiteks tarnija kataloogist üle võetud üldsõnaline nimetus, on üks levinumaid tolliseisaku põhjuseid.

Arve peab olema kooskõlas saadetise teiste dokumentidega, eelkõige pakkelehe ning konossemendi või lennuveokirjaga: koguse või väärtuse lahknevus nende dokumentide vahel piisab kontrolli käivitamiseks.

Tolliväärtus on üks impordimaksustamise kolmest alustalast, koos tariifse klassifikatsiooni ja päritoluga. Peamine meetod, nn tehinguväärtus, lähtub liitu eksportimiseks müüdud kauba eest tegelikult makstud või makstavast hinnast, nagu see on märgitud kaubaarvele. Selle põhimõtte sätestab liidu tolliseadustiku (määrus (EL) 952/2013) artikkel 70.

Sellest hinnast ei piisa alati lõpliku tolliväärtuse saamiseks. Artikkel 71 nõuab sellele lisamist teatud elemendid, kui need pole juba arvehinnas sees: müügikomisjonid, pakend, transport ja kindlustus kuni liitu sisenemise kohani, laadimine ja käitlemine, kaubaga seotud litsentsitasud. Artikkel 72 lubab omakorda maha arvata teatud impordijärgseid kulusid, näiteks sisevedu või paigalduse, mis toimuvad pärast kauba saabumist.

Valitud Incoterm määrab otseselt, mida tuleb lisada. EXW puhul kannab ostja transpordi juba tehasest alates: kogu frakt ja kindlustus kuni liidu piirini lisatakse arvehinnale tolliväärtuse saamiseks. FOB puhul lisandub ainult peamine mere- või õhutransport ja sellega seotud kindlustus. DDP puhul sisaldab arvehind juba transporti sihtkohani: enamik kohandustööst kaob ära, kuid importija peab siis kontrollima, kas müüja on eraldi välja toonud liitu sisenemise järgse transpordiosa, mille võib maha arvata.

Proforma arve on ettevalmistav dokument, mis saadetakse enne müüki ja mis sarnaneb arvega, kuid ei kohusta ostjat õiguslikult maksma: see vormistab pakkumise, aitab saada sisemist heakskiitu või pangagarantiid või valmistab ette impordilitsentsi taotlust. Seda saab muuta kuni lõpliku tellimuseni.

Kaubaarve koostatakse seevastu pärast kauba lähetamist: see kajastab, mida tegelikult müüdi, ja on nii raamatupidamis- kui tollidokument. Proforma arve kasutamine ainsa tõendina tollivormistusel toob kaasa keeldumise või viivituse ohu, kuna proforma arvel puudub lõpliku arve tõendusjõud.

Kolmas juhtum puudutab saadetisi, millel puudub kaubandustehing, tasuta näidised, remonditagastused, laenatud seadmed: sobiv dokument ei ole ei kaubaarve ega proforma, vaid dokument, mis täpsustab makse puudumise ja üksnes tolli jaoks määratud väärtuse. Selle ajamine proformaga segi on tolliseisaku sagedane põhjus.

Kaubaarve ja pakkeleht vastavad kahele erinevale vajadusele ega asenda kunagi teineteist. Arvel on väärtused: ühikuhind, kogusumma, valuuta, maksetingimused. Pakkelehel on saadetise füüsiline sisu: pakkide arv, neto- ja brutokaal, mõõtmed, toodete jaotus kastide kaupa.

Mõlemad dokumendid peavad olema täielikult kooskõlas, samad tooted ja samad kogusummad. Lahknevus arvel oleva ja pakkides loetletud koguse vahel on üks sagedasemaid kauba füüsilise kontrolli põhjuseid.

Teatud vead korduvad Hiinast pärit impordidokumentides pidevalt, sageli seetõttu, et arve koostab tehas Euroopa tollitavasid tundmata. Nende parandamine enne lähetust maksab mõne e-kirja vahetuse; parandamine pärast konteineri saabumist maksab seisupäevi ja ladustamiskulusid.

Alafaktureerimine tähendab tegelikult makstust madalama väärtuse deklareerimist, et vähendada tollimaksu ja impordikäibemaksu. See on pettus liidu tolliseadustiku tähenduses: deklareeritud väärtus peab alati vastama tegelikult makstud hinnale, koos lisatavate elementidega, olenemata sellest, milline arve tollivormistusel esitatakse.

Sisu ebatäpne kirjeldus või proforma esitamine ekslikult lõpliku väärtusdokumendina võib praktikas viia sellise, tahtliku või tahtmatu alahindamiseni. Need praktikad seavad importija, isegi heauskse, ohtu maksmata jäänud maksude tagasinõudmiseks, trahvideks ja kõige tõsisematel juhtudel kauba konfiskeerimiseks.

Sorva on Euroopa ja Hiina vahel tegutsev vahendus- ja hankeettevõte, kus töötab hiinakeelne meeskond Guangzhous ja meeskond Pariisis. Kui ostame kauba teie eest ja müüme selle edasi tarnituna, koostame arve, mis on kooskõlas valitud Incotermi ja Euroopa tolli oodatud dokumentatsiooniga: täpne kirjeldus, tariifikood, päritolu, pakkelehega vastavuses olev väärtus.

Enne tellimuse esitamist saab meie meeskond üle vaadata tehase saadetud arve või proforma ja märkida puuduvad või ebaselged andmed, enne kui need saabumisel probleemiks muutuvad. Suurema projekti puhul, alates tarnija valikust kuni kohaletoimetamiseni, sisaldab kogu toimikut hõlmav teenus seda dokumendikontrolli enne iga saadetist.